Deanu BB:a gielddaválgaprográmma 1999-2003
Álgu
Friddjavuohta, dásseárvu ja solidaritehta leat sosiáldemokráhtala árvovuou váldoprinsihpat. Dát árvvut leat vuoun go ánalyseret servodagamet ja hábmet praktihkala politihkkamet. Árvvut eai sáhte duohtandahkkojuvvot oktanaga buohkaide. Dat lea bisteva proseassa.
"Bargiidbellodaga viuvdna lea rehála máilbmi geafivuoa haga, ráfi dilis ja ekologala balánssas, gos olbmot ellet friddja ja dásseárvo dilis ja mearridit eallindilálavuoaset badjel"
Boahtteva jagiid Deanu BB:a váldoulbmil lea orustahttit eretfárrema gielddas deattuhettiin:
Boarrásat ja dearvvasvuohta
Bargiidbellodat dáhttu fuola atnit servodagas. Buresbirgenservodat lea dan duohken ahte mii buohkat nákcet ovttas bargat, ja ahte mii erenoamá¿it fuola atnit boarrásiinnámet, ja dain geat dárbbait dearvvasvuoa ja ovdamorabálvalusaid. Servodaga ovdáneapmi lea dagahan dan ahte primearadearvvasvuoa ja ovdamorabálvalusaid dárbbut leat nuppástuvvan, mii dagaha dan ahte mii fertet jurddait oaláhkai.
Deanu BB hálida bargat dan ovdii:
Mánát ja nuorat
Deanu BB dáhttu nannet almmola vuooskuvlla Deanus ja deattuhit oktasabarggu ruoktu - skuvla . Oahppoplána báikkála heiveheami bargu vuoruhuvvo.
Deanu BB oaidná hui dea¼ála¿¿an váikkuhit dasa ahte addet positiiva guottut má¹ggakultuvrrala Detnui. Má¹ggakultuvrrala servodat lea árvvola iealddis ja danne aktiivvalaat várjalit. Skuvllat ja mánáidgárddit leat dea¼álaat dán áis.
Lea dea¼ála ahte skuvllat ja mánáidgárddit addet dakkár sadjin gos sihke mánát ja ollesolbmot dovdet oadjebasvuoa, ja gos deattuhuvvojit nannet iedovddu ja báikkála gullevavuoa. Oahppit galget hástaluvvot návccaideaset mielde, ja mii galgat rahat sosiálala searvevuoa ovddas gos buohkat dovdet ie¿aset ruovttus.
Mii oaivvildat ahte gielddas ain galgá leat sámeskuvla, muhto lea dárbu ahte dát skuvla oa¿¿u oa lanjaid.
Joatkkaskuvlla fálaldaga hárrái galgá láhojuvvot dan lahkai ahte deanunuorain lea stuorát vejolavuohta válljet joatkkaskuvlla oahpahusa Deanus.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii ahte gielddas ain galgá leat dievasla mánáidgárdefálaldat govttola haddái.
Lea dea¼ála joatkit barggu dahkat mánáidgárddiid ja skuvlaásahusaid eambbo geavatla¿¿an. Fáladaga sadji, sturrodat, rahpanáiggit ja kvalitehta galget leat eanemus lági mielde vánhemiid dáhtuid mielde.
Deanu BB dáhttu maid bargat dan ovdii ahte háhkat skuvllaide ja mánáidgárddiide oahppan bargiid. Dán oktavuoas dáhttut láhit vejolavuoaid fállat gáiddus allaskuvllafálaldaga Detnui, dan láhkai rekrutteret fágaolbmuid báikkála birrasis.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Kultuvra
Deatnu lea otne gelddola má¹ggakultuvrrala gielda. Máhttu min má¹ggakultuvrrala historjjá ja árbevieruid birra lea dea¼ála vuou ovddidit Deanu identitehta. Positiivvala ja oadjebas identitehta min ie¿amet gildii dahká min buohkaid buorebun árvvus atnit ja áimmahuat min oktasa kulturárbbi.
Deatnu lea okta dain guovddágielddain Norggas sámi kultuvrra ja giela viidásat áimmahuamis. Dát ferte dagahit konkrehta doaibmabijuid gieldda bealis.
Deanu BB ulbmil lea ovddidit gieldda deattuhettiin kultuvrra.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Valátallan
Bargiidbellodat dáhttu láhit buriid vejolavuoaid álbmotvalátallamii, ja dákko bokte bajásdoallat valátallanrusttegiid ja buoridit valátallanservviid ekonomala eavttuid.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Biras
Deanu Bargiidbellodaga biraspolitihka vuoun lea "jurdda globálalaat Bargga báikkálaat". Buot globála birasváttisvuoat vulget báikkála doaimmain, danne lea Deanu gielddas ovddasvástádus bargat ceavzilis ovddideami ovddas.
Min gielddas luondu má¹gga dáfus eaktuda ássama, ja olbmuid ekologala áddejupmi lea nanus. Danne lea dea¼ála ahte luondduattáldagaid hálddaeapmi huksejuvvo viidásabbot báikkála ekologala árbevieruid ala, nu ahte luondu áimmahuojuvvo ma¹isboahttiide. Deanu BB dáhttu dán vuoul bargat eambbo luondduáttaldagaid báikkála hálddaeami ovdii.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
...buoridit lagasbirrasa dán láhkai
...ovddidit luonddu ja ázádagaid biras hálddaeami dan láhkai
...buoridit olgguldas birrasa dan láhkai
Guovllupolitihkka
Deanu BB dáhttu deattuhit ahte solidaritehta prinsihppa galgá leat guoddin gieldda politihkas ja hálddaeamis. Otná ássanvuogádat galgá bisohuvvot. Dat mearkkaa dan ahte dea¼álamos bálvalusfálaldagat galget gávdnot miehtá gieldda. Erenoamá dea¼ála lea dearvvasvuoa- ja ovdamorasuorgi, ja plogenbálvalus oalgegeainnuin. Oadjebas ja dássidis barggolavuohta lea eaktun olbmuid ássamii ja loaktimii. Danne lea dea¼ála háhkat oa bargosajiid ja ovddidit daid mat juo leat. Dán oktavuoas lea hui dárbbala ahte lea oktasabargu gieldda boaittobealeguovlluid ja doaibmi gielddaguovddá¿a gaskkas.
Gieldda sadji
Gielda galgá láhit dilálavuoaid guhkesáiggeplánaid ja doaibmabijuid bokte. Gielddas galgá leat dea¼ála doaibma oaásahemiin ja otná doaimmaid ovddidemiin.
Barggolavuohta/ealáhusat
Deatnu lea erenoamá gielda ollu vejolavuoaiguin. Gielda lea geográfalaat Nuorta-Finnmárkku j Sis-Finnmárkku guovddá¿is. Mis leat vejolavuoat sihke siseatnan- ja riddogieldan. Deanu BB jurddaa ovddosguvlui geavahettiin strategala ealáhusplána ovddidit sihke almmola ja priváhta bargosajiid. Ferte rahat oa¿¿ut eambbo márkanválddahusa báikkála ealáhusaide unnidit gávpelahcima.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Eanadoallu
Deatnu lea ain njunu eanodoallogielda Finnmárkkus. Dadjat buot bargon eana lea geavahusas Deanuleagis, man sivvan lea vissis muddui bonddiid luossabivdovuoigatvuohta. Eanadoallu lea dagahan ahte lea leama vejolavuohta oa¿¿ut oahpahusa gielddas, ja eanadoalu bálvalusealáhus oppa nuortafylkka várás gávdno Deanus. Vaikko ealáhusas leat dál fuones áiggit miehtá riikka, de Deanu eanadoalus datte leat vejolavuoat birgehallat.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Boazodoallu
Boazodoallu lea dea¼ála ealáhus Deanus njuolgga ja sekundeara barggolavuoain. Boazodoalus lea sihke ealáhuspolitihkala ja sámepolitihkala vuou.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Guolásteapmi
Vuotnabivdu lea lassáneaddji barggolavuoafáktor Deanus. Ma¹emu áiggid leat leama má¹ga positiivva doaimma Deanu vuotnabivddus, ee leat o¿¿on dohkkehuvvot guolástanreguleren plána Gohpis. Maiddái guolástansuorggis dáhttut mii rahat dan ovdii ahte attáldagat juogaduvvojit nu ahte háhkkojuvvojit eambbo bargosajit ja doaimmat doppe gos attáldagat leat. Ferte sihkkarastit vuoigatvuoa ja vejolavuoa ealihit guolásteaddjin, vaikko ba eará ealáhusaid lassin.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Mátkkoteapmi
Deanus lea ollu maid fállat turisttaide geat gallestallet gieldda. Dan ferteii eambbo oainnusin dahkat ja organiseret buorebu. Min má¹ggakultuvrrala historjjá ja geográfala sajáidaga gea¿il galggaedje leat ollu vejolavuoat. Mis leat: buhtes áibmu, máilmmi buores luossadeatnu, várit, áhci ja duoddarat. Buot buohkanassii viiddis guovllut mat uhcán ávkin geavahuvvojit mátkkotanealáhussii.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Kommunikauvdna
Deanualdi lea dea¼ála johtalusadni báiki Nuorta Finnmárkkus. Dás mii fertet buorebut ávkki atnit báikkálaat juohke láhkai, nu ahte boahtá oppa gildii ávkin.
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii:
Gieldda bálvalusat
Deanu BB dáhttu bargat dan ovdii ahte almmola suorgi lea eambbo geavahandoaibmi ja joavdil oppa álbmoga ektui.
Buot almmola doaimmain lea dea¼ála vuostáiváldit geavaheaddjiid buoremus lági mielde. Erenoamá dea¼ála:
Sihkkarastin dihtii dáid, de dáhttu Deanu BB doarjut:
Loahppasátni
Deanu Bargiidbellodat bargá guhkeáigge jurddaeami vuoul. Mii dáhttut jurddait guhkkeliidda go jagi ovddosguvlui. Guhkesáigge plánen gáibida eambbo mis; dat mearkkaa dan ahte muhtumin ferte dahkat mearrádusaid mat leat bivnnuheamit oa¿¿ut ovddideami rivttes bálgá ala. Nissonat ja albmát mat leat Deanu Bargiidbellodaga listtus, leat buohkat geargat rahagoahtit ovddidit deanuservodaga.
Vállje Bargiidbellodaga!